Meie Siki

Kujutate ette inimest, kelle sees, ilmselt seal kusagil südame ja kopsude vahel paikneb ka tuumareaktor?
Meil Muna köögis üks selline on. Ei ole harvad juhtumid, kui ta samaaegselt vaaritab piimast keedukreemi, paneerib rukkileivapurus rääbisefileed ning kontrollib, et kitsejuustu täidisega ravioolid veedaksid keevas vees täpselt õige arvu sekundeid. Nähtamatu käega pannakse samal ajal välja põdrapraad juurselleri püree, aurusaunast tulnud punapeedi ja õlis särisenud kollase porknaga. Krooniks lisanduvad veel lehtkapsas, hernevõrsed ja punase veini kaste. Analoogselt valmib kõrval ka lambahautis. Täiesti teistsuguste lisanditega! Tõenäoliselt on tal olemas salakäed. Need liiguvad nii kiiresti, et mitte keegi ei ole küll näinud, kuid muud seletust pole me osanud leida. Arvate, et see on kõik? Kaugel sellest! Kõige selle toimetamise juures vestleb samal ajal kahe telefoniga. Parema kõrva juures hõljuva telefoni kaudu tellib ta samaaegselt Nopri meiereist rõõska koort ja trühvlijuustu, vasaku kõrva juures oleva telefoni kaudu aga aitab lapsel lahendada matemaatika kodutöid. Tulemus on kõikjal perfektne.
Selline pisike ime on meie peakokk Siki.