Seda lugu teavad muidugi kõik, kuidas talumees Peedo muistsel ajal koos härja, hundi ja Suure Vankriga taevavõlvile tõsteti. Natuke vähem on aga teada, et see lugu juhtus mõistagi Suurel Munamäel. Veel vähem aga teatakse seda, et vana Peedo järeltulijad peavad iga kolme aasta tagant vankri taevast korraliseks hoolduseks veidikeseks alla võtma. Halb on see, et nad ei tee seda kunagi kindlal ajal, vaid nii nagu teised asjatoimetused parasjagu lubavad. Üldiselt kipub see juhtuma suviti, juuli teises pooles, kui hein on tehtud. Mul õnnestus seda aga eelmine kord näha. Kui vanker üle mäe logistab kahmatakse ta Öökulli udu galaktika kaudu langhargi tagant ibiga kinni ja tõmmatakse kiire ropsuga lihtsalt alla. Vana Peedo ei tee teist nägugi. Küsib vaid – “Kas te alt kohvikust seda toorjuustu kooki ikka tõite?” Vankrirattad vahetatakse kiirelt. Alla lähevad vana Passati Nokian Hakkapeliitta lamellid. Ülevaatuselt need enam läbi ei läheks, aga taevakaarel kannatab ühe hooaja küll ja veel. “No järgmise korrani siis!” Peedod pole suuremad jutumehed. “Jajah, võtke siis kooki ainult natuke rohkem.” Vanker visatakse võlvile tagasi.
Rauno