See oli vast nii nädalapäevad tagasi, kui temperatuur ronis kraadiklaasi 30-ndale astmele ja ütles Kohviveski häälega – “Ega ma ei tule alla… Te võite matta mind koos majaga”. Ja pidas sõna! Ainuke asi, mis sellistel päevadel aitab kohvikupidajal õhtuni vastu pidada on teadmine, et sinu kodujärv on õnneks piisavalt sügav. Sukeldudes leiab veel külmi hoovuseid. Hulbid vesirooside vahel ja jahtud. Näkineiud peesitavad kuumadel kividel ja pritsivad sabadega vett. Vadistavad, et kopraonul olla uus pesakond. Ronid veest välja ja longid kodu poole. Ahh, et kopraonul on uus pesakond? Mõte rändab korraks sügisese menüü juurde.
Rauno